20. mai 2020

Arenduskonsultant Markko Karu: startuppimine on ultramaratoni kogemus

5. mail toimus Tehnopol Startup Inkubaatori kasvuprogrammi teine koolitus tootearendusest ja teenusedisainist. Inkubaatori portfellis olevatele startuppidele viis koolituse läbi kogenud disainer ja ettevõtja Markko Karu.

Markko Karu on 25-aastase kogemusega disainer, kes on õppinud tootedisaini ning töötanud graafilise disainerina, kuid kelle kireks on loogikad ja süsteemid. Seetõttu on ta viimased 10 aastat põhiasjalikult tegelenud teenuste ja virtuaaltoodete loomisega, seda nii tellimustööna kui ka iduettevõtete kontekstis.

Uurisime Markkolt pärast koolitust, millised on tema peamised tähelepanekud startuppidega koostöötamisest, tema kogemus oma idufirma asutamisest ning peamised trendid ja muutused toote- ja teenusedisainis praegusel ajal.

Mille poolest erinevad startuppide ja VKE-de põhitõed toote- ja teenusearenduses?

Minu jaoks on startup “ettevõte, kellel pole veel kliente”. Startup alustab tööd enamasti hüpoteesi pealt, et neil on olemas midagi, millel on tulevikus suur väärtus. See “midagi” on väärtuspakkumine ehk arusaam sellest, mille eest klient on valmis raha maksma (või tegutsema, sest ka see on väärtus, nt sotsiaalse eesmärgiga ettevõtte puhul). Mõnikord on ettevõttel õigus, aga tihti saab ta töö käigus aru, et on kliendi vajadusest valesti aru saanud ning muudab oma pakkumist ehk teeb pivoti. Ja mõnikord see mõte ei olnud lihtsalt õige.

Kui me räägime tootearendusest tavalises alustavas või väikeses ettevõttes, siis neil on enamasti startuppidest parem teadmine sellest, mida kliendid on valmis neilt ostma: kas on neil eelnev kogemus või eeskujuks teiste tooted. Ja sina kui ettevõtja pead välja mõtlema, kuidas sa konkurentsis eristud ning kuidas kulutada oma väheseid ressursse seal, kus neist enim tulu tõuseb.

Mis aga kõiki ettevõtteid ühendab on täiuseihalus – soovitakse teha kategooria parim toode ning edestada konkurente oma sortimendi laiuse või funktsioonide hulga abil. Tulemuseks on see, et tootearendus kestab igavesti, kulutab liigselt ressursse või saadab turule ebaselgeid sõnumeid. Ja tootearenduslik põhitõde on kõigile sama — ehita seda, mida klient hindab.

Millised on startuppide 3 peamist küsimust, millele sa aitad lahendust leida ning mis need lahendused on?

Ma kirjeldan enda tööd nagu kapikoristust. Kui su plaanid kappi ära ei mahu, on lahendusi kaks: kas suurendada meeskonda või puhastada oma plaanidest välja see, mis ei peaks kuuluma sinu plaanidesse. Sõltumata sellest kui head tunduvad su plaanid, peavad need läbima reaalsuskontrolli. Seega oleks mu küsimused järgnevad:

  • mida ja kelle jaoks tahad sa maailmas paremaks muuta?
  • millised tõendid sul on sellest, et nad ootavad seda muutust?
  • millised tõendid on sul sellest, et sinu lahendus kutsub selle muutuse esile?

Olen näinud väga palju arukaid ja kompetentseid ettevõtjaid, kes pole kordagi läinud oma mugavustsoonist välja ja püüdnud tänaval päris inimesele oma toodet müüa. Tootearenduseks on aga kindlasti tarvis kliendi vaatenurka! Toon paralleeli tänase koroonakriisiga, kus kriisikomisjonis pole ühtegi inimest, kes esindaks toimetuleku piiril majandavaid inimesi ja nende kogemust. See tähendab, et lahenduse loomisel ei arvestata poole Eesti elanikkonnaga.

Kas seoses praeguse eriolukorraga on põhitõed klientidest, toote- ja teenusearendusest ning turust muutunud ning kuidas?

Suurima löögi on saanud isolatsioonist need, kes on juba aktiivses müügi faasis ning nende toote/teenuse juures on oluline füüsiline kontakt. Suurimad võitjad selles olukorras on need, kes pakuvad oma lahendusega digitaalset alternatiivi, on see siis e-kaubandus, kullerdamine, telekonverents või muu füüsilise teenuse asendus. Kui enne pidid need teenused kõvasti kliente veenma üle tulemiseks, siis üleöö kadus neil turutõrge oma lahenduse pakkumisel.

Tootearendusmeeskondade töös ma ise suurt muutust pole näinud. Jah, ideekorje ja visandamine on läinud keerukamaks, kiire visand tahvlil või paberil on asendunud Miro, Figma ja oma pildi kaamerasse näitamisega. Aga muidu käib töö täistuuridel edasi.

Sa oled ka ise startuppi teinud. Mida õppisid sellest kogemusest?

Jah, seda isegi mitmuses, aastal 2011 tulin Garage48 lavale Qminderi järjekorra-äpi mõttega, aastal 2015 hakkasin ehitama Hourdini nimelist automaatset ajaplaneerijat, lisaks olen aidanud eri meeskondadel täpsemat fookust leida ja oma süsteeme ära kirjeldada (Skillific, Dentilink, Aiden).

Kui seda kogemust lühidalt kokku võtta, siis oleks nendeks mõteteks “optimism on teadmatus” ja “usalda protsessi”. See hetk, kus sa oled oma idee vormimisse panustanud aasta jagu tööd ja sa saad aru, mille kõigega sa arvestada ei osanud, kui sa alustasid, on raske. Raske on püsida fookuses ning raske on innustuda millestki, mis ei anna sulle pikka aega edu märke. Ultramaratoni kogemus. Kas see on seda väärt? Kindlasti! Kõik need inimesed, kellega sa kohtud, kõik need teadmised, milleni sa jõuad, teevad sinust väärtuslikuma sinu järgmistes ettevõtmistes. Orienteerumisvõistlust ei võida parimad jooksjad, vaid need, kes oskavad kaarti lugeda. Ja mitte usaldada oma kogemust ja kõhutunnet ilma, et sa reaalselt testid.

Millise toote või teenusega peaks üks startup turule tulema 2020. aastal?

Parimad tooted ja teenused pakuvad paremaid alternatiive olemasolevatele lahendustele. Viimased 15 aastat on tugevalt digitaliseeritud ning ebamugava ja kaugel asuva teenuse nutiseadmesse panek on olnud kulusid vähendav tegevus sõltumata selle lahenduse mugavusest.

Siis on meil uued tehnoloogiad nagu plokiahel (blockchain) või tehisintellekt, mis tundub olema samasugune võluvits, nagu oli digitaliseerimine. Mingites olukordades see ongi nii, ent ma ise vaatan alati, kas selle tehnoloogia kasutamine teeb midagi teenuse juures lihtsamaks ja paremaks või on see lihtsalt põnev uus asi. Näiteks töötades Funderbeami tootejuhina, kus me kasutasime Bitcoini plokiahelat kauplemistehingute kinnitamisel, selgus ridamisi tehnoloogilisi probleeme, miks see tehnoloogia ei sobinud lõppklientidele hea teenuskogemuse pakkumiseks. Kõige lihtsam näide siin on inimeste suutmatus oma paroole meeles pidada. Kujutage ette, et te ei saa enda pangakontole sisse, sest pangal puudub võimalus sulle uut parooli luua. Ühesõnaga, jagatud plokiahel ei aidanud pakkuda paremat teenust olemasolevast ja me loobusime sellest.

Täna pakuvad iduettevõtetele võimalusi olukorrad, kus probleemiks on vajalike teadmiste hulk probleemide lahendamisel. Löön ise kaasa toiduohutusnõuete ja nende täitmise kättesaadavaks muutmisele FoodDocsi meeskonnas, kus meie eesmärk on teha toiduohutusspetsialisti teadmised kättesaadavaks igale nurgakohvikule. Digitaalsed tööriistad on justnagu olemas, ent nende kasutamine on jõukohane ainult spetsialistidele.

Seega, leidke inimlik vajadus ja vaadake, kas tehnoloogia aitaks seda paremini teha.

Kuidas disainida hea kasutajakogemusega toodet?

See on täpselt sama töö, mida teevad tõlgid – nad kuulavad, mida üks osapool tahab öelda, tõlgivad selle teisele osapoolele arusaadavaks ja vastupidi. Toode on kasutajakeskne, kui ma saan aru, mida see seade teeb, ma oskan anda sellele käsklusi ning saan tagasisidet. Põhimõtteliselt on sinu töö eesmärk panna inimene end hästi tundma. Kuidas seda teha? Anna talle kontroll olukorra üle ja paku talle positiivseid elamusi. Sealt edasi läheme juba teostuse poole kirjeldamisele ja see on iga toote ja teenuse puhul erinev.

Kuidas panna kliendid enda toote- või teenusearendamiseks tööle?

Näita, et sa hoolid neist. Nii lihtne ongi.

Pildid on Markko Karu koolituselt Tehnopoli meeskonnale ja projektipartneritele veebruaris 2020

Share This