Cannes 2025: Hea lugu halbade eriefektidega on endiselt parem kui halb lugu headega

Cannes’i festival ei ole ainult punased vaibad ja esilinastused. Tehnopol Startup Inkubaatori filmi- ja multimeediakiirendi IDA Hubi tiimi jaoks oli osalemine Marché du Film’il ja Cannes Next platvormil võimalus testida hüpoteese, ümber hinnata prioriteete, leida uut inspiratsiooni ning luua uusi kontakte tehnoloogia-, filmi- ja idusektorite ristumiskohas.

„Me ei tulnud siia pitch’ima. Me tulime tunnetama, milline on filmimaailma tegelik vajadus – ja leidma enda asukohta selle vajaduste kaardil,” ütles programmi juht Olga Kurdovskaja.

Vastused Cannes’ilt olid julgustavad: oleme õigel teel. Kõik, millega meie tiimid tegelevad – alates eelproduktsiooni etappi toetavatest tööriistadest, nagu virtuaalne võttepaikade analüüs, kuni AI-lahendusteni – oli 2025. aasta Cannes’i arutelude keskmes.

„Cannes’i kogemus näitas, et maailm otsib täna uusi koosloome platvorme, kus tehnoloogia ei asenda inimest, vaid võimestab teda. Meie Tehnopolis ei oota muutust – me juba viime seda ellu. Filmi- ja multimeediakiirendi IDA Hub on loomas kultuuri, kus ideid saab testida kiiresti, tähenduslikult ja globaalse fookusega. See on Ida-Virumaa, aga see on ka tuleviku Euroopa,” rõhutas Tehnopol Startup Inkubaatori juht Anne-Liisa Elbrecht.

Lugu ja tehnoloogia ei ole enam vastandid 

Paneelidelt kõlas korduvalt üks mõte: lugu on alus, aga just tehnoloogia annab sellele hoogu ja leviulatusele mastaabi. 

Silmapaistev näide oli projekt, kus AR-tehnoloogia muutis taeva Star Wars’i metaversumiks pilootide treeningute jaoks – mitte lihtsalt visuaalne trikk, vaid täiesti uus tasand osaluseks.

„Me ei loonud pelgalt õppematerjali. Me kujundasime missiooni. Tehnoloogia on tööriist. Aga just lugu on see, mis jätab jälje,” selgitasid arendajad.

AI ei asenda loojaid. See võimendab neid, kes teavad, mida nad tahavad

Mudelid nagu Sora, Pika ja AI-dublaaž olid tähelepanu keskpunktis. Kuid tööstus rõhutas üha enam: kuni puudub kontroll – puudub ka usaldus.

„AI on nagu mänguautomaat ilusa pildiga. Aga režissöör ei saa seda juhtida,” märkisid Riot Games ja Pinscreen’i esindajad.

Sellepärast otsib tööstus mitte inimesi asendavaid lahendusi, vaid tööriistu, mis tugevdavad autoreid: montaaž, CGI, sisutöötluse protsessid, meediatootmise juhtimine ja platvormipõhine levitamine. Just selliste probleemide kallal töötavad filmi- ja multimeediakiirendi iduettevõtted – luues mitte mänguasju, vaid praktilisi, päris tööriistu.

Usaldus on juurutamise infrastruktuur

Ettekandeid läbinud mõtetest: tehnoloogia ei vaja ainult demo – see vajab usaldust, et saada omaks.

Iduettevõte peab kõnetama nii produtsente, juriste, finantsjuhte kui leidma ettevõtte sees „sisemise advokaadi“. Ainult siis on koostöö võimalik.

Meie kiirendi jaoks tähendab see seda, et me ei valmista tiime ainult demopäevaks, vaid ka dialoogiks. Loomevaldkonnas ei tööta tehnoloogia ilma usalduseta. 

Tarbijast osalejaks

Tänased platvormid elavad pidevas narratiivis. Tegelased ei ole enam ainult kangelased – nad on kaaslased. Fännid ei ole pelgalt publik – nad on aktiivsed osalejad.

Kasutajad ei oota enam passiivset tarbimist, vaid võimalust kaasa rääkida, panustada ja mõjutada loo kulgu. See tähendab, et platvormid ei loo üksnes meelelahutust – nad kujundavad kuuluvustunnet ja isiklikku identiteeti.

Cannes’il räägiti mitmetest uutest kasutajakogemuse vormidest, mis ühendavad geolokatsiooni, reaalajas jutustamist, remix-kultuuri ja digitaalset identiteeti.

Toodi esile, kuidas tehnoloogia loob sillad ekraani ja reaalsuse vahele – näiteks interaktiivsed elamused, mis põimivad fännikultuuri, jaekaubanduse ja füüsilise ruumi.

Just nendes niššides – kus loovus, tehnoloogia ja publiku kaasatus põimuvad – on väikeriikide iduettevõtted sageli kõige julgemad ja uuenduslikumad. Nad ei võistle mahu, vaid tähenduse, osaluse ja kogemuse kvaliteedi nimel.

Nostradamuse raport: mitte tulevikust, vaid olevikust

Göteborgi filmifestivali raport, mida esitles analüütik Johanna Koljonen Cannes Nexti raames, kõlas kui murelik, ent konstruktiivne signaal. „Me ei räägi enam tulevikust – me räägime sellest, mis on juba kohal,” rõhutas Koljonen.

Fookuses olid järgmised teemad:

• Hübriid kutseoskused: ameteid ei kao – need muutuvad. On vaja inimesi, kes mõistavad nii filmikeelt, andmeid kui uudseid tehnoloogiaid. Kes ei oska mitte ainult monteerida, vaid ka mõista, kuidas automatiseerida montaaži. Kes ei kirjuta ainult stsenaariume, vaid oskavad kujundada AI-toetust autoritele.
• Kuraatori roll kasvab: hüpertootmine taandub. Olulisemaks saab sihitud ja tähendusrikas sisu väikestele auditooriumitele.
• Roheline produktsioon kui standard: virtuaalstuudiod, efektiivne VFX, CO₂- jalajälje vähendamine – see pole enam PR, vaid paratamatus.
• Õige küsimus on väärtuslikum kui kiire vastus: tööstus ei oota imelahendusi, vaid sügavat probleemide mõistmist.

Sten-Kristian Saluveer, Cannes Nexti juht ja arutelu moderaator, rõhutas, et kohanemine uue reaalsusega nõuab süsteemset muutust – alates infrastruktuurist kuni hariduseni. Seetõttu otsivad võtmemängijad täna mitte ainult uusi tooteid, vaid terviklikke ökosüsteeme.

IDA Hub: me ehitame seda, millest Cannes’is räägiti

Kõik, mida arutati Cannes’i paneelaruteludes või millest rääkisid ettekanded, on Ida-Virumaal juba töös. 2026. aastal avatakse siin filmiinnovatsioonikeskus IDA Hub – esimene omataoline kompleks Balti riikides, mis ühendab stuudiod, postproduktsiooni, kiirendi ja inkubaatori. Kuigi füüsiline hoone alles kerkib, töötab juba täisvõimsusel tugiprogramm alustavatele tehnoloogia iduettevõtetele.

Samal ajal viib Ida-Viru Ettevõtluskeskus ellu programmi inimestele, kes soovivad leida rakendust filmisektoris – näiteks tootmise, teenuste või korralduslike rollide kaudu.

„Me ei jälgi lihtsalt trende – me loome infrastruktuuri, mis vastab globaalse turu tegelikele vajadustele. Nagu Cannes näitas – väikeriigid pakuvad filmitööstusele mitte ainult kuluefektiivsust, vaid ka uut mõtteviisi. Meie piirkond on piisavalt väike, et olla paindlik, ja piisavalt julge, et olla esimene. Meie tiimid loovad juba täna lahendusi, mida homme vajatakse: alates AI-põhistest tööriistadest, mis aitavad kiiresti leida sobivaid võttekohad, kuni modulaarsete stuudioteni, mis on kiiresti püstitatavad ja suurepärase heliisolatsiooniga,” rõhutas Olga Kurdovskaja. Ta lisas, et filmiinnovatsiooni nügimine ühtib Tehnopoli eesmärgiga toetada maailma muutvat tehnoloogiaettevõtlust ja innovatsiooni.

Cannes’i kogemus: kindlustunne ja kontaktid

Marché du Film festivali ning selle raames toimunud Cannes Nexti ja AI Summiti külastamine oli väga põnev, avardav kogemus. Tekkis kindlustunne meie iduettevõtete loodavate lahenduste osas, palju väärtuslikke kontakte programmi edasiarendamiseks ja teadmuse Eestisse toomiseks. Samuti ka arusaamine, et see on koht, kus iduettevõtetel tuleb skaleeriva kasvu saavutamiseks kohal olla, oma lahendust tutvustada ja aktiivselt eestlaslikku tagasihoidlikkust alla surudes võrgustuda. See on koht, kus järgmisel aastal suurelt väljas olla filmivaldkonda toetavate startup tugiorganisatsioonidega.

Filmikiirendi tiim sai nii uusi teadmisi, inspiratsiooni kui ka kindlustunde, et kiirendi poolt pakutav väärtuspakkumine on võrreldes suurte produktsioonifirmade juurde loodud kiirendiprogrammidega sisulise väärtuse vaates igati asjakohane ja aines tuleviku koostööks olemas. 

Tehnopol Startup Inkubaatori filmi- ja multimeediakiirendi IDA Hub tegevusi rahastab Euroopa Liit. Filmiinnovatsiooni keskust rajatakse koos heade partneritega – Ida-Viru Investeeringute Agentuur (IVIA) vastutab infrastruktuurii ja stuudiokompleksi rajamise eest ja Ida-Virumaa Ettevõtluskeskus (IVEK) aitab luua filmiproduktsioone loovaid tugikompetentse ja teenuspakkujaid regiooni.  Loe lisaks: idahub.ee