Küberkiirendist alguse saanud idufirma: kiirendi avas meile uksi, mis muidu oleks jäänud suletuks

Eesti küberturbe idufirma Phishbite osales 2023. aastal Tehnopol Startup Inkubaatori, Riigi Infosüsteemi Ameti (RIA) ja Euroopa küberpädevuskeskuse (ECCC) elluviidavas Küberkiirendis. Ettevõtte asutaja ja tegevjuhi Henrik Uustalo sõnul poleks idufirma ilma kiirendita sündinudki.

Küberkiirendist said nad vajaliku esmase rahastuse, läbisid kasuliku koolitusprogrammi ja said ligipääsu väga laiale mentorvõrgustikule. „Omaette väärtus oli kokkupuude teiste kiirendis osalenud ettevõtetega ning selle kaudu kontaktivõrgustiku laiendamine oma valdkonnas,“ ütles Uustalo. Küberkiirendist saadud kontaktid ning RIA ja Tehnopoli tugi on avanud ettevõttele mitmeid uksi, mis muidu oleks jäänud suletuks.

Praeguseks on Phishbite kasvanud iseseisvalt tegutsevaks ettevõtteks ja pakkunud teenust enam kui 70 kliendile. Teenus on kättesaadav kümnes keeles.

Uustalo märkis, et Eesti on suurepärane koht alustamiseks, kuid turg on paratamatult piiratud. „Kasvupotentsiaali jagub siingi, ent oleme juba teinud esimesed sammud laienemiseks välisturgudele. Meil on esimesed kliendid ja müügiagendid Lätis ning käimas on koostöö Poola partneritega,“ selgitas ta. „Meie tugevus seisneb kohalikule turule kohandatud sisus, mistõttu ei plaani me sihtturge liiga palju hajutada. Lähema aasta fookus ongi just Eestil, Lätil ja Poolal.“

Töötajatel on võtmeroll

Phishbite’i kaasasutaja ja küberturbe ekserdi Mikk Mähari sõnul on paljud viimase aasta jooksul toimunud küberturbeintsidendid seotud baastaseme küberhügieeni puudujääkidega – valdkond, kus iga töötaja saab palju ära teha. „Olulised sammud on tugevate paroolide kasutamine, kahefaktorilise autentimise rakendamine ja tarkvara regulaarne uuendamine,“ soovitas Mähar.

Phishbite aitab ettevõtetel küberturberiske maandada, tõstes töötajate teadlikkust ja kujundades turvalisemat käitumist. „Me muudame töötajad ettevõtte kaitsekihiks,“ sõnas Henrik Uustalo.

Tehnilised kaitsemeetmed on hädavajalikud, kuid ei kata kõike ega ole 100% tõhusad. Seetõttu on küberturbes oluline roll igal töötajal – seda nii oskuses õngitsusrünnakuid ära tunda kui ka laiemates küberhügieeni teadmis- ja käitumispraktikates.

Phisbite’i tootejuht Urmo Keskel lisas, et nende õngitsustestid on praktilised ja õpetlikud: „Näitame töötajatele, kui lihtne on sattuda pettuse ohvriks ning anname tagasisidet reaalse kirjanäite põhjal, et aidata neil tulevikus sarnaseid ohte paremini ära tunda. Meie lähenemine on süstemaatiline, katame erinevaid õngitsusstsenaariume ja petumeetodeid.“

Ka üldise turvateadlikkuse koolituses püüavad nad eristuda praktilisusega. Phishbite ei paku pelgalt teoreetilisi teadmisi, vaid konkreetseid, igapäevatöös rakendatavaid juhiseid, mis on kohandatud kasutaja töövahendite järgi.

Kurjategijad kasutavad ära keelemudelite pidevat arengut

Õngitsus on jätkuvalt levinuim viis nii paroolide püüdmiseks kui ka pahavara arvutisse poetamiseks. Keelemudelite kiire arengu tõttu viimastel aastatel on õngitsuskirjad muutunud järjest usutavamaks. Küberkurjategijad suudavad luua personaliseeritud ja kirjavigadeta e-kirju.

Mikk Mähar tõi välja, et väga oluline on andmete varundamine. Eelmisest aastast on Eestis teada mitmeid lunavarajuhtumeid, kus varukoopiad puudusid või suutsid küberkurjategijad pääseda ligi ka varukoopiatele.

Mähari sõnul on küberturbe seisukohalt oluline ka jälgitavus – et oleks olemas logid, mille põhjal saab hiljem analüüsida intsidenti, selle ulatust ja juurpõhjuseid ning võtta tarvitusele meetmed, mis aitaksid vältida sarnaste juhtumite kordumist.

Urmo Keskel lisas, et tulevikutrendid on murettekitavad: küberkurjategijad hakkavad üha enam ära kasutama keelemudelite loodud sisu. Tekstide ja piltide kõrval muutuvad tavapäraseks ka sünteesitud petukõned ning süvavõltsitud videod ja videokõned. „Sellises keskkonnas on töötajate teadlikkus ja ettevaatlikkus kriitilise tähtsusega,“ rõhutas ta.

Küberkiirendi ootab kandideerima

Küberkiirendi on kiirendiprogramm küberturvalisuse valdkonnas tegutsevatele ettevõtetele. Iga kiirendisse pääsenud tiim saab tipptasemel nõu ja kuni 60 000 eurot oma idee arendamiseks.

Kandideerimise tähtaeg on 13. juuli, lisainfot saab: https://www.startupincubator.ee/kuberkiirendi/

Pildil vasakult: Mikk Mähar, Henrik Uustalo, Urmo Keskel