Kadri Tammai: Ükssarvikud versus sebrad – meie majandus vajab mõlemaid

Ükssarvikud on seksikad – neid ümbritseb müstilisuse aura, nad troonivad populaarsemate tööandjate edetabeli tipus ja neid kiidetakse meedias. Ükssarvikutest on saanud Eesti startup-ökosüsteemi lahutamatu osa – eesmärk, mille poole püüdlevad nii riik kui ka ettevõtjad ja mida jahivad investorid. Aga ükssarvikud pole selles võrrandis üksi.

Arvamuslugu ilmus Postimehe majandusportaalis.

Eesti tunnistab kodumaiseks koguni seitse ükssarvikut. Riiklikult on võetud uueks sihiks, et aastaks 2025 peaks meil olema koguni 25 ettevõtet, mille väärtus enne börsile minekut küündib üle miljardi euro. Võimas eesmärk! Kui võrrelda, et maailmas on tänaseks kokku veidi üle 950 ükssarviku, siis oleme juba praegu andnud oma rahvaarvu juures arvestatava panuse ja anname ka edaspidi.

Ükssarviku staatus on paljudele justkui eesmärk omaette. Edukuse sümbol ja kindlasti üks põhjus, miks eestlased armastavad luua startup-ettevõtteid. Kui keegi näitab ette, kuidas luua vähem kui kümne aastaga mitu miljardit väärt ettevõte, siis see tõepoolest inspireerib. Selle edu saavutamiseks on aga vaja omajagu õnne ning palju õigeid valikuid. Ükssarvikuid iseloomustab uue turu loomise võime, tootele või teenusele orienteeritus, ülikiire kasv, järjest uued investeerimisvoorud, kasvu, mitte kasumi väärtustamine ja selge ettevõttest väljumise strateegia. See ei ole kuldpulma abielu, kus ettevõtte asutajad, meeskonnaliikmed ja investorid elavad 50 aastat õnnelikult koos. Ajahorisont on pigem +/-10 aastat, kui sedagi.

Mul on õnn töötada koos varajase faasi startup-ettevõtjatega ning näha nende silmis seda kirge, millega nad oma ärisid üles ehitavad. Päeval, õhtul, öösel, nädalavahetusel, sageli alguses oma põhitöö kõrvalt. Nad räägivad õhinal sellest, kuidas üks või teine probleem vajab lahendust, kuidas nende tooted aitavad maailma päriselt ka paremaks muuta. Nad mitte ainult ei räägi, vaid päriselt ka usuvad sellisesse tulevikku. Aga selle unistuse teostamiseks vajavad nad raha – perekonnalt, sõpradelt, aga sealt edasi juba ingelinvestoritelt ja riskikapitali fondidelt ehk VCdelt. See raha tuleb koos tingimustega – kasvuootus on keskmiselt 10–15 protsenti kuus. Jah, te lugesite õigesti – mitte aastas, vaid igas kuus.

Investorid otsivad oma portfelli tootluse saavutamiseks õiget meeskonda ja õiget ärimudelit. Peab olema julgust riskida ja nutikust võetud riske vajalikul määral maandada, püüda kliente turgudel, kus teised seda veel teinud ei ole ning tagada ettevõtte kiiret kasvu. Koos ettevõtte kasvuga kasvab ka investori osaluse väärtus ning nii on lootust saada raha ka järgmises investeerimisvoorus. Kiire kasv on see, mille ümber kogu mäng käib.

Areenile astuvad sebrad

Ükssarvikud on suurepärased! Aga nad ei ole selles loomaaias üksinda. Nii, nagu inimesed teevad oma igapäevaelus üha rohkem teadlikke ja jätkusuutlikke valikuid, otsib ka üha rohkem alustavaid ettevõtjaid erinevaid mudeleid, kuidas oma äri üles ehitada.

Siin tulevad mängu sebrad. Erinevalt ükssarvikutest on sebrad ka päriselt loomariigis olemas – kohe nelja jalaga maa peal. Sebra tüüpi ettevõtted on samaaegselt nii kasumlikud kui ka ühiskonnale positiivse mõjuga. Ei, sebrad ei ole MTÜd, kes kasumit ei taotle. Vastupidi, sebra tüüpi ettevõtted üritavad kujundada oma ärimudeli nii, et see oleks kasumlik juba ettevõtte algfaasis. Tõsi, sellest tulenevalt on sebrade kasv võrreldes ükssarvikutega aeglasem, kuid sellevõrra stabiilsem. Sebrad on pikamaajooksjad, mitte sprinterid.

Veel üks tegur, mis sebrasid ükssarvikutest eristab, on karjaefekt. Sebrad on tugevad siis, kui neid on palju – nii tekib konkurentsi asemel koostöö ja ühiskonnas suudetakse ära lahendada mõni suurem sotsiaalne probleem.

Ökosüsteemi mitmekülgsuses ei loo uusi võimalusi mitte ainult ettevõtjate, vaid ka investorite jaoks. Igaüks saab langetada valikuid vastavalt oma investeerimisstrateegiale ning riskivalmidusele. Kui ükssarvikud vajavad kiire kasvu finantseerimiseks järjest uusi rahastusvoore, siis sebrad reeglina ellujäämiseks suures mahus erakapitali ei vaja. Nemad võtavad investori raha vastu eelkõige siis, kui ka investor ise usub ettevõtte suuremasse missiooni ning ei suru peale ainult kiirele kasvule keskendunud tingimusi.

See ei ole mäng, kus üks on õige ja teine vale valik. Kus üks võidab ja teine kaotab. Igaüks peab leidma oma tee – kui sulle meeldib riskida, sulle meeldib teadmatus ja põnevus, sa ei löö ootamatutes olukordades verest välja ja tahad proovida teha asju, mida teised ei ole teinud, siis oled ilmselt rohkem ükssarviku tüüpi. Kui soovid aga panustada stabiilsemale arengule, väärtustad kõrgelt oma tegevuse ühiskondlikku mõju ning soovid algusest peale üles ehitada kasumlikku äri, siis oled ilmselt pigem sebra tüüpi ettevõtja.

Eesti Asutajate Selts on võtnud eesmärgiks, et järgnevate aastakümnete jooksul võiks startup-sektor moodustada kolmandiku Eesti SKTst. Et seda saavutada, vajame nii ükssarvikuid kui sebrasid. Üks ei ole õigem kui teine – need on lihtsalt erinevad ärimudelid, valikud ja ettevõtjad ning meie, Tehnopol Startup Inkubaatoris, armastame neid mõlemaid. Kõik alustavad iduettevõtted on oodatud kandideerima meie kasvuprogrammi, kus aitame leida just nende jaoks õige tee eduni.